リース
common
リース (riisu)
- 1. [n, vs, vt] lease
Conjugation — Noun + する (suru-verb)
| Dictionary form | り゜すする | (ri゜susuru) |
| Polite | り゜すします | (ri゜sushimasu) |
| Past, plain | り゜すした | (ri゜sushita) |
| Past, polite | り゜すしました | (ri゜sushimashita) |
| Negative, plain | り゜すしない | (ri゜sushinai) |
| Negative, polite | り゜すしません | (ri゜sushimasen) |
| Past negative, plain | り゜すしなかった | (ri゜sushinakatta) |
| Past negative, polite | り゜すしませんでした | (ri゜sushimasendeshita) |
| Te-form | り゜すして | (ri゜sushite) |
| Potential | り゜すできる | (ri゜sudekiru) |
| Volitional | り゜すしよう | (ri゜sushiyou) |
| Conditional (―ba) | り゜すすれば | (ri゜susureba) |
| Passive | り゜すされる | (ri゜susareru) |
| Causative | り゜すさせる | (ri゜susaseru) |
| Imperative | り゜すしろ | (ri゜sushiro) |